Ardennid
 | Artiklis puuduvad viited. (November 2023) |
Ardennid (prantsuse Ardennes või Ardenne; hollandi Ardennen) on metsane kõrgustik ja madalmäestik Lääne-Euroopas, mis ulatub Lõuna-Belgiasse, kuid hõlmab ka Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa alasid.[1][2] Ardennid kuuluvad Reini Kiltkivimäestiku koosseisu ning moodustavad selle läänepoolse osa.
Ardennide maastikku iseloomustavad ulatuslikud metsad, künklik reljeef ja sügavad jõeorud. Piirkonda läbivad mitmed jõed, sealhulgas Maas,[3] Ourthe ja Semois, mis on pikaajalise erosiooni käigus kujundanud vaheldusrikka pinnamoe.[3] Kuigi Ardennid ei ole väga kõrged, jätab nende reljeef oma ulatuslikkuse ja metsarohkuse tõttu mägise mulje. Piirkonna kõrgeim punkt on Belgias asuv Signal de Botrange, mis ulatub 694 meetrini üle merepinna.
Läbi ajaloo on Ardennid olnud oluline looduslik kaitsevöönd ja strateegiline piirkond. Seal toimusid mitmed lahingud nii esimese kui ka teise maailmasõja ajal. Kõige tuntum neist on Ardennide lahing aastatel 1944–1945, mis kujunes üheks Teise maailmasõja viimaseks suureks lahinguks Läänerindel.[1]
Ardennide järgi on saanud nime Ardennesi departemang Prantsusmaal. Lisaks on piirkond tänapäeval populaarne matkamis-, rattasõidu- ja loodusturismi sihtkoht.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 "Ardennes | Region in Europe, Ancient Forest | Britannica". Encyclopedia Britannica (inglise). Vaadatud 15. mail 2026.
- ↑ "Tourism in the Ardennes". Tourism in the Ardennes (inglise). Vaadatud 15. mail 2026.
- 1 2 "The valleys of the Ardennes". Tourism in the Ardennes (inglise). Vaadatud 15. mail 2026.
