Foncalada

Raidkirja fragment

Foncalada või La Foncalada on eelromaani ehitisega joogivee fontään Oviedos Astuurias Hispaanias. 9. sajandil Alfonso III ehitatud purskkaevuhoone on teadaolevalt ainuke varakeskajast säilinud avaliku tsiviiltaristu ehitis Hispaanias.^[1]

Foncalada on koos muude Astuuria eelromaani ehitistega kantud 1998. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse^[2].

Foncalada nimi on tuletatud ladinakeelsest väljendist "fons incalata" 'palvega allikas'^[3].

Ajaloost

Foncalada ehitati umbes 400 meetri kaugusele Oviedo katedraalist vana Rooma tee kõrvale. Selle eesmärk oli olla avalik veevõtukoht. Ehitise täpne valmimisaeg pole teada. Leitud raidkirjade järgi, mis on säilinud kividel osaliselt, on see paigutatud Alfonso III valitsusaega. 1096. aastal mainitakse Foncaladat esmakordselt fons incalata ('palveallikas') nime all kirjalikes allikates. Veevõtukohta kasutati 20. sajandi alguseni ka pesupesemise kohana^[4] Aastail 1991–1994 tehtud arheoloogilised kaevamised tõid päevavalgele 14 meetri pikkuse ja kaheksa meetri laiuse basseini, millesse viisid astmed.^[5]

Kirjeldus

Ehitis on ligikaudu nelinurkse põhiplaaniga ja aamvõlviga kabeli (edikula) taoline. See on ehitatud korrapäraselt tahutud liivakivi kvaadritest. Nelja meetri pikkust, kolme meetri laiust ja nelja meetri kõrgust hoonet katab lame kivist viilkatus. Vundamendi moodustavad kaks lubjakiviplokki. Edikula idaseinas on 18 kiilkivist, lukukiviga tipus, laotud ümarkaarne sissepääs, mis läheb üle kahe ja poole meetri kõrguseks aamvõlviks.^[6]

Terve kompleks, mis avastati alles 1990. aastatel toimunud arheoloogiliste kaevamiste käigus koosneb kolmest eraldi osast: varustuskanal, mis suunab vett suhteliselt kaugest ja tundmatu päritoluga punktist, mis asub fontäänist edelas, eespool kirjeldatud edikula fontääni kohal ja suur bassein, mis on omakorda jagatud kaheks osaks: kitsam osa asub vahetult ehitise kõrval ja on kahe külgmise ligipääsuteega, ja laiem osa kaugemal tagapool, ümbritsetud suurte lubjakiviplokkide perimeetriseinaga.^[7]

Purskkaevu toitekanal, millest arheoloogiliselt uuriti vaid väikest osa, koosneb kahest kiviplokkide reast, mis on asetatud suurtest lubjakiviplaatidest platvormile ja kaetud lubjakiviplaadiga. Selle tegelik pikkus on teadmata, kuid konstruktsiooni põhjalikkus näitab, et tegemist on olulise taristuosaga.^[7]

Raidkirjad

Fassaadi viilu tippu on müüritud kiviplaat, millel on reljeefsena kujutatud Astuuria Võidurist alfa ja oomega kujuliste ripatsitega. Selle all on müürikividel säilinud ladinakeelne suurtähtedes raidkiri Astuuria kuningate motoga "[Hoc sign]o tvetvr pivs, hoc signo vi[ncitvr inimicvs]". See tekst esineb esmakordselt Alfonso II (761/768–842) poolt Oviedo katedraalile annetatud Inglite ristil. Tekst selle all on "[signvm salvtis po]ne Domine in fonte [ista ut non permitas] introire angelvm percv[tientem] 'Issand, pane sellesse allikasse lunastuse tähis ja keela häda toova ingli sisenemine'. Sama teksti võb leida ka muudel Alfonso III aegsetelt ehtistelt.^[6]

Viimasel arheoloogilisel kaevamisel avastati ka osa algsest ornamentidega kaetud katuseharjast ja liivakiviplokk kirjaga TIENTEM, mis pärit raidtekstist ja mis kuulus sõna PERCVTIENTEM juurde.