Palma

Palma
hispaania Palma
Vaade linnale
Pindala: 209 km²
Elanikke: 434 786 (2025)
Koordinaadid: 39° 34′ N, 2° 39′ E

Palma (varem Palma de Mallorca) on linn ja vald (municipio) Hispaanias Mallorca saarel, Baleaaride autonoomse piirkonna keskus.

Palmas elab umbes 434 000 inimest (2025). See on Baleaaride poliitiline, majanduslik ja kultuurikeskus.

Ajalugu

Palma rajasid roomlased 1. sajandil eKr, kui Quintus Caecilius Metellus Balearicus vallutas Mallorca ja asutas sinna Palma asula. Rooma ajal kujunes sellest oluline piirkondlik keskus.

Pärast Lääne-Rooma keisririigi langust läks linn esmalt vandaalide ja seejärel Bütsantsi riigi võimu alla.

10. sajandil vallutasid Mallorca moslemid ning linn, mida tunti nime all Madīna Mayūrqa, kujunes oluliseks islami kultuuri- ja kaubanduskeskuseks. Sel ajal kujunes välja linnastruktuur, mis on mõjutanud ka tänapäevase vanalinna tänavavõrku.

1229. aastal vallutas Aragóni kuningas Jaime I Mallorca ning Palma liideti kristlike aladega. Pärast vallutust rajati ja kindlustati kirikuid ning linnast kujunes Mallorca halduskeskus. Hiljem, pärast Jaime I surma, moodustati Mallorca kuningriik, mille keskuseks oli Palma. Kuningriiki valitses oma kuningas, kuid see pidi tunnustama Aragóni krooni ülemvõimu.

Vaatamisväärsused

Üks tuntumaid ehitisi on Palma katedraal (La Seu), mis asub mere ääres ja on üks Baleaari saarte gooti arhitektuuri silmapaistvamaid näiteid. Katedraali ehitamist alustati 13. sajandil ning seda on hiljem korduvalt täiendatud.

Linna kohal künkal asub Bellveri loss, mis pärineb 14. sajandist ja on üks väheseid ümmarguse põhiplaaniga losse Euroopas.

Vanalinnas on säilinud kitsad tänavad, sisehoovid ehk patiod ja ajaloolised hooned, mis peegeldavad nii islami ajastut kui ka hilisemat kristlikku ehitustraditsiooni.

Kultuur

Palma on Baleaaride kultuurikeskus. Linnas asub mitu muuseumi, sealhulgas Es Baluardi kaasaegse kunsti muuseum ja Mallorca muuseum (Museu de Mallorca), mille kogud käsitlevad saare ajalugu ja kunsti. Lisaks on linnas arvukalt galeriisid ja näitusepaiku.

Palmas toimub mitmesuguseid kultuuriüritusi. Tuntuim on Sant Sebastià pidustused jaanuaris, mis on pühendatud linna kaitsepühakule Sebastianusele. Aasta jooksul korraldatakse ka klassikalise muusika kontserdisarju ja festivale.

Linnas on teatreid ja kontserdisaale, kus toimuvad regulaarselt etendused ja kontserdid. Oopereid ja sümfooniaid esitatakse näiteks Auditorium de Palma de Mallorca ja Teatre Principal de Palma lavadel.

Kultuurielu koondub eelkõige vanalinna ja sadama ümbrusse, kus on muuseumid, galeriid, teatrid ja ajaloolised hooned.

Majandus ja taristu

Palma on tähtis sadamalinn ja transpordisõlm. Linna sadam teenindab nii reisijaid kui ka kaubavedu ning on ka kruiisilaevade peatuspaik. Sadamal on oluline roll Mallorca ühendamisel Hispaania mandriosa ja teiste Vahemere piirkondadega.

Linna majandus põhineb peamiselt turismil ja teenindusel, kuid olulised on ka kaubandus, merendus ja sadamaga seotud tegevusalad. Turismi osakaal suureneb eriti suvekuudel, mil linnas viibib rohkesti külastajaid.

Vaata ka

• RCD Mallorca

Välislingid

•  Palma – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
• Linna koduleht