Kaaliumkarbonaat
Kaaliumkarbonaat (K2CO3) e potas e tuhasool on valge värvusega sool, mis lahustub vees. Soola vesilahus on tugevalt aluseline. Kaaliumkarbonaati kasutatakse väetise, seebi ja klaasi tootmisel. Inimese kudedele põhjustab kokkupuutel ärritust.
Kaaliumkarbonaadi avastas 1742. aastal Antonio Campanella.
Tootmine
[muuda | muuda lähteteksti]Algselt saadi potast tuhavee aurutamisel, sel teel saadud hall sool kuumutati hõõgumiseni, mil ta täiesti valgeks muutus. 1 kg potase saamiseks oli vaja põletada umbes 1000 kg puitu.[1] Kaaliumkarbonaati leidub ka soolajärvede vees ning on võimalik kaevandada iidsete kuivanud soolaveekogude põhjast.[2][3]
Tänapäeval toodetakse üldjuhul kaaliumkarbonaati kaaliumkloriidi (vesilahuse) elektrolüüsil. Tekkinud kaaliumhüdroksiid karboniseeritakse süsihappegaasi abil kaaliumkarbonaadiks.
2KOH + CO2 → K2CO3 + H2O
Üldomadused
[muuda | muuda lähteteksti]Kaaliumkarbonaadi molaarmass on 138,205 g/mol. Tihedus on 2,43 g/cm3. Sulamistemperatuur on 891 °C. Keemistemperatuur puudub (laguneb). Toatemperatuuril lahustub vees ~112 g/100 mL. Vee keemistemperatuuril (100 °C) 156 g/100 mL. Ei lahustu alkoholis ega atsetoonis.
Kokkupuutes naha, silmade või hingamisteedega võib kaaliumkarbonaat põhjustada tõsist ärritust.[4]
Kasutused
[muuda | muuda lähteteksti]Kaaliumkarbonaat ja selle saadused on põllumajanduses asendamatud väetised taimedele kaaliumi pakkumiseks ning samuti kaaliumiallikaks loomasöödas[2]. Kaaliumkarbonaati kasutatakse ka seebi ja klaasi tootmisel,[3] lisaks saab kaaliumkarbonaadist toota teisi kaaliumiühendeid, mida kasutatakse muuhulgas ravimites, keraamikas ja veepuhastuses.[5] Samuti kasutatakse kaaliumkarbonaati
- tekstiilitööstuses kanga pleegitamiseks, villa pesemiseks ja värvimiseks, naha parkimiseks;
- toiduaine- ja veinitööstuses maitse- ja kuivatusaine ning happesuse regulaatorina;
- tulekustutites ja keevitusliidetes.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maks Roosma, Hiiumaa klaasikoja ajaloost, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 13, 1964, nr 1, lk 26
- 1 2 Fite, Robert C. (1951). "Origin and Occurrence of Commercial Potash Deposits" (PDF). Academy of Sciences for 1951: 123–125. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuni 2010. Vaadatud 7. juunil 2026 – cit. via Wayback Machine.
{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - 1 2 "Kaaliumkarbonaat". Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. 2012. Lk 327.
- 1 2 "KAALIUM KARBONAAT 99%, kg". Lerochem. Vaadatud 7. juuni 2026.
- ↑ "Potash facts". Government of Canada. 2026. Vaadatud 7. juuni 2026.
