Spliti katedraal
Püha Domniuse katedraal (horvaadi keeles Katedrala Sv. Dujma ja Katedrala Svetog Duje, ka lühidalt Sveti Duje; itaalia keeles Duomo di San Doimo) on Splitis Horvaatias asuv roomakatoliku Split-Makarska piiskopkonna katedraalkirik. Katedraal asub Splitis Diocletianuse palee territooriumil peristüüliväljakul.
Ajaloost
[muuda | muuda lähteteksti]Ehitis püstitati 4. sajandil, algselt Diocletianuse mausoleumiks. Kohe pärast 313. aasta Milano edikti, mis tagas kristlaste usuvabaduse, ehitasid kristlikud kogudused tollases Dalmaatsia provintsi administratiivkeskuses Salonas, Splitist mitte kuigi kaugel, mitu basiilikat märtrite haudadele ja neist kujunesid palverännukohad.
7. sajandil hävitasid avaarid ja slaavlased Salona ja selle elanikud põgenesid ümberkaudsetele saartele. Osa rahvast asus tagasi pöördudes kunagise keisri palee territooriumile. Mausoleumist sai kristlik kirik ja hoonest eemaldati paganlikud sümbolid, samuti keisri sarkofaag. Salona purustatud basiilikatest toodi kirikusse Diocletianuse ajal surnud märtrite säilmed: nii Salona esimese piiskopi Domniuse kui ka töölise Anastasiuse omad.[1]
Katedraali peaukse ehitas 1214. aastal meister Andrija Buvina. Ta kaunistas selle pähklipuust nikerdustega, mis kujutasid 28 stseeni Jeesuse elust.[1] Uksed on tänaseni hästi säilinud, välja arvatud alumine osa, mida on kulutanud kirikuskäijate liikumine, ja need on väärtuslik kultuurimälestis, kuna puituksi sellest perioodist on säilinud väga vähe.
Arhitektuur
[muuda | muuda lähteteksti]Katedraal on ruumitüübilt oktogoon, mida ümbritseb katusega peripteer 24 korintose kapiteelidega marmorsambaga. Portaal pärineb antiikajast.[2] Portaali kohal on väike sarkofaag kuningas Béla IV tütarde Katarina ja Margarita säilmetega, kes hukkusid tatarlaste rünnakus Klisile 13. sajandil.
Siseruum on ümmargune, kandiliste ja poolümarate niššidega, kaetud kupliga. Algselt paiknesid niššides keisrite ja jumalate skulptuurid. Ruumi ümbritsevad kaheksa graniitsammast dalmaatsia lubjakivist baaside ja korintose kapiteelidega. Sammastel on üksnes kaunistav funktsioon. Rikkaliku kaunistusega kapiteelide peal on teise sambarea baasid porfüürsammastega, mida kroonivad samuti korintose kapiteelid. Nende kohal on friis Mercurius Psychopompose kujutistega ning Diocletianuse ja tema abikaasa Prisca medaljonidega.[2]
Sissepääsust vasakul seisab kuusnurkne ambon, mis ehitati 1257. aastal vürstinna Kolafisa kingitusena. Meister Mavro kasutas amboni ehitusmaterjalina musta ja rohelist porfüüri, mis suure tõenäosusega pärineb kunagisest keisri sarkofaagist; ambon toetub kohalikust marmorist sammastele.
Kiriku kellatorn on üks Aadria ranniku paremini säilinud keskaegseid kellatorne ja oma kuue korrusega üks kõrgemaid keskaegseid ehitisi Dalmaatsias. Eri andmetel on selle kõrgus 57 kuni 61 m. Torni ehitus algas 13. sajandil ja kestis 16. sajandi keskpaigani. Pika ehitusperioodi tõttu leiab sellelt nii romaanika kui ka gootika stiilijooni.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
