Bezanson

Bezanson
Besançon
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Francii
Eläjiden lugu (2023)	118,489 ristitud
Pind	65,05 km²
Pämez'	Enn Vinjo; (mandat 2020−2026,; Anne Vignot)
Telefonkod	+33-
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Bezanson (franc.: Besançon [bəzɑ̃sɔ̃]) om lidn da kund (kommun) Francijan i sen Burgundii — Franš-Konte-regionan päivnouzmas. Lidn om Du-departamentan administrativine keskuz.

Istorii

Amuižen aigan eländpunktan nimi oli Vesontio. Gai Julii Cezar' pani sidä galloiden sekvanad-heimon keskuseks vl 58 EME. Bezansonan episkopad oma tetabad 4. voz'sadaspäi. Vhesai 1654 lidn oli joudjaližeks Pühäs Rimalaižes imperijas. Istorižen Franš-Konte-regionan keskuz, administrativine-ki vll 1676−2016 sen olendan aigan. Järed lidnuz om saudud lidnas 17. voz'sadan kahtendes poles, om kaičenus hüvin.

Nügüd'aigan Bezanson šingotase časuiden tehmižel, mašinansauvomižel i omblendtegimištol. Kompanijad mikrotehnologijoiden, mikromehanikan i biomedicinižen inženerijan sferas. Francijan armijan üks' kahtes divizijaspäi baziruiše lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Du-jogen keskjoksmusen alahan oiktal randal päpaloin (franc.: Doubs, Sonan hura ližajogi). Istorine keskuzpala om saudud jogen känmas läz kilometrad diametral, 250 m ü.m.t. korktusel. Om korktoid kukhid lidnan ümbrištos, 500 metrhasai ü.m.t..

Matkad regionan administrativižhe Dižon-keskushesai om sada kilometrad päivlaskmha, Šveicarijan Lozannhasai om 125 km suvipäivnouzmha.

Klimat om ven valdmeren kontinentaližen pirdoidenke. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +11,4 C°, kezakun-elokun +18,2..+20,2 C°, tal'vkun-uhokun +2,9..+3,9 C°. Ekstremumad oma −20,7 C° (viluku, uhoku) i +40,3 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +2,1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +21,7 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 1157 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba semendkus (108 mm) i sügüz'kus-tal'vkus (101..112 mm kus), vähemba uhokus (81 mm). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 74..78 % röunoiš keväz'kus-elokus, 87..88 % redukus-vilukus.

Tobmuz

Lidn jagase nell'toštkümneks nimitadud rajonaks (äilugu franc.: quartiers).

Lidnan tobmuden pämez' om mer (franc.: maire de Besançon). Edeline mer om Žan-Lui Fussere (Jean-Louis Fousseret, keväz'ku 2001 — heinku 2020).

Eläjad

Vspäi 1999 Bezansonan ristitišt jäb 116..117 tuhad eläjid röunoiš. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 120,315 eläjad vl 1975. Vl 2019 kaik 117,912 eläjad oli lidnas i 280,701 eläjad kaikes lidnaglomeracijas 2514,5 km² pindal.

Universitetan Mari i Lui Pasteroiden nimed^[1] päfater (franc.: Université Marie-et-Louis-Pasteur, vhesai 2025 Franš-Konten universitet, alusenpanend 1423, 29 tuhad üläopenikoid vl 2020) sijadase Bezansonas vspäi 1621.

Galerei

Bezansonan lidnuz (Citadelle Besançon, 2006)
Lidnan merii (2025)
Pühän Joann-valatajan kafedraline päjumalanpert' (riman katoline, om saudud 13. voz'sadaspäi), vn 2024 redukun nägu
Tehnopolis TEMIS Bezansonas vl 2008
Franš-Konten universitetan päsauvuz lidnan keskuzpalas vl 2020 (ende Pühän Hengen läžundkodi)
La Rodia-koncertzal (vn 2012 olend)
Kiruhraudten Bezanson Franš-Conte TGV-stancii sauvomižen lopus vl 2011

Homaičendad

↑ Universitetan Mari i Lui Pasteroiden nimed sait (umlp.fr). (fr.)

Irdkosketused

Lidnan tobmuden sait (besancon.fr). (fr.)

Bezanson Vikiaitas

[1] Universitetan Mari i Lui Pasteroiden nimed sait (umlp.fr). (fr.)

[1]