James Frazer

James Frazer
Sünniaeg	1. jaanuar 1854
Surmaaeg	7. mai 1941 (87-aastaselt)
Amet	antropoloog, kirjanik, ajaloolane, etnoloog, etnograaf, keeleteadlane

Sir James George Frazer (1. jaanuar 1854 Glasgow – 7. mai 1941 Cambridge) oli mütoloogia uurija, keda on peetud ka üheks moodsa antropoloogia isaks.

Ta sündis Glasgow's keemiku Daniel F. Frazeri ja Katherine Browni pojana. Ta õppis Glasgow' ülikoolis ja pärast Cambridge'i ülikoolis, mille lõpetas antiigi erialal kiitusega. Tema väitekiri avaldati aastaid hiljem pealkirja all "Platoni ideaalide teooria areng". Pärast õppis ta Londonis õigusteadust, aga ei töötanud juristina kunagi.

1896 abiellus Frazer Elizabeth Grove'iga, kes oli pärit Elsassist, tema isa oli kaupmees Sigismund Adelsdorfer. Naine oli kirjanik ja muu hulgas mugandas ta oma mehe peateose "Kuldne oks" lasteraamatuks pealkirjaga "Kuldse oksa lehed".

Naine mõistis, et James ei saa seda tunnustust, mis vastaks tema võimetele. Mehel polnud piisavalt pealehakkamist ja auahnust. Sellepärast hakkas naine tegutsema oma mehe mänedžeri ja kirjastajana.

Frazeri õde Isabella Katherine Frazer abiellus matemaatiku John Steggalliga.

James Frazer jäi kogu eluks Cambridge'i ülikooli, välja arvatud õppeaasta 1907–08, mille ta veetis Liverpooli ülikoolis. 1914 löödi ta rüütliks. Alates 1930 oli ta kas peaaegu või täiesti pime. Ta suri Cambridge'is ja samal päeval mõni tund hiljem suri tema nainegi.

James Frazeri tähtsaim teos on "Kuldne oks" (The Golden Bough), mis ilmus 1890 (kolmas väljaanne kaheteistkümnes köites 1906–1915) ja millest ta hiljem tegi lühendatud variandi (ilmus 1922). "Kuldne oks" sisaldab rikkalikult etnograafilist ja mütoloogilist materjali paljude rahvaste uskumustest ja kommetest (viljakusriitused, inimohverdused, sureva jumala müüt). "Kuldne oks" on tugevasti mõjutanud teaduse arengut ning ka 20. sajandi kirjandust (D. H. Lawrence, Ezra Pound, T. S. Eliot jt).

Tunnustus

• 1920 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks

Teoseid

• "Totemism" (1887)
• "Kuldne oks" (The Golden Bough; esimene väljaanne kahes köites 1890; teine väljaanne kolmes köites 1900, kolmas väljaanne 12 köites 1906–1915; lühendatud üheköiteline väljaanne 1922; ISBN 1-84195-432-2; eesti keeles: James George Frazer. Kuldne oks. Uurimus maagiast ja religioonist, katkendid: Akadeemia 1996, nr 6–8; raamatuna: Tallinn: Varrak 2001, 1000 lk, sari Avatud Eesti raamat, inglise keelest tõlkinud ja järelsõna "J. G. Frazer ja tema kuldne tihnik": Triinu Pakk-Allmann). ISBN 9985-3-0377-6.
• "Totemism ja eksogaamia" (Totemism and Exogamy; 1910)
• "Usk surematusse ja surnutekultus" (The Belief in Immortality and the Worship of the Dead'; 1913–1924)
• "Folkloor Vanas Testamendis" (Folk-lore in the Old Testament; 1918) ISBN 0-7661-3238-2.
• "Kuningate maagiline päritolu" (Magical Origin of Kings; 1920) ISBN 0-7661-4648-0.
• "Loodusekultus" (The Worship of Nature; 1926) ISBN 0-7007-1442-1.
• "Inimene, Jumal ja surematus" (Man, God, and Immortality; 1927)
• "Müüdid tule päritolust" (Myths of the Origin of Fire; 1930) ISBN 0-7007-1451-0.
• "Surnutekartus ürgusundis" (The Fear of the Dead in Primitive Religion; 1933–1936)
• "Loomine ja evolutsioon ürgsetes kosmogooniates" (Creation and Evolution in Primitive Cosmogonies; 1935)

Kirjandus

• Toomas Gross, "Enne ja pärast Frazerit" – Akadeemia 1997, nr 12, lk 2516–29
• Ludwig Wittgenstein, "Märkused Frazeri "Kuldse oksa" kohta". Tõlkinud Jaan Isotamm – samas, lk 2530–48
• Ott Heinapuu, "Eakas telliskivi metslaste elust" (raamatu "Kuldne oks" arvustus) – Vikerkaar 2001, nr 11/12, lk 146–151

Välislingid

• Tiit Kändler, "Jälitades Kuldset Oksa" – Eesti Päevaleht 25. mai 2001, lk 15
• Erkki Luuk, "Teadus – religioon. Kultuur – maagia" – samas