Leeterüdi

Leeterüdi
Leeterüdi
	; Leeterüdi puhkesulestikus
	; Leeterüdi hundsulestikus
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Kurvitsalised Charadriiformes;
Sugukond	Kurvitslased Scolopacidae;
Perekond	Rüdi Calidris;
Liik	Leeterüdi;
Binaarne nimetus
	Calidris alba; Pallas, 1764
	; Leeterüdi levila; – pesitsusala; – läbirändel; – talvitusala

Leeterüdi ehk leeterisla (Calidris alba) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.

Leeterüdi on 20–21 cm pikk. Tiibade siruulatus on 35–39 cm. Kaalub 33–110 g.^[2]

Puhkesulestikus on ülapool heledalt hallikaspruun, hundsulestikus roostepruun. Alapool on valge. Jalad on tumedat värvi.^[3]

Liigil on kaks alamliiki^[4]:

C. a. alba (Pallas, 1764) – Ellesmere'il, Gröönimaal, Teravmägedel, Severnaja Zemljal ja Taimõri poolsaarel
C. a. rubida (Gmelin, 1789) – Leena deltas, Uus-Siberi saartel, Alaskal ja Põhja-Kanadas

Talvituvad Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Lääne- ja Lõuna-Euroopas, Aafrikas, Lõuna-Aasias, Austraalias ja Uus-Meremaal.^[2]

Eestis on ta väikesearvuline läbirändaja^[5], keda võib näha augustist oktoobrini.^[3]

Pesitsevad tundras. Talvel elavad liivarandades. Rändel võib neid kohata ka siseveekogudel.^[2]

Pesitusajal toituvad putukatest, ämblikest, koorikloomadest ja taimedest. Talvel ja rändel toituvad väikestest limustest, koorikloomadest, hulkharjasussidest ja putukatest, vahel ka kaladest ja meduusidest. USA idarannikul söövad odasabade mune.^[2]

Toituvad väikestes parvedes. Toituvad nii päeval kui öösel.^[2]

Kuivade lehtede ja samblikega vooderdatud pesa asub maapinnal või kivide peal. Tihti kasutavad sama pesa mitu aastat järjest. Pesitsevad hajusalt, kuni 13,7 paari ruutkilomeetril.^[2]

Emaslinnud munevad juunist juuli keskpaigani.^[2] Kurnas on neli muna mõõtmetega 35 × 25 mm. Muna kaalub 11,2 g. Pojad saavad lennuvõimeliseks 17 päeva vanuselt.^[6]

Leeterüdi võib elada 11-aastaseks.^[2]

Viited

↑ BirdLife International (2024). Calidris alba. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.
1 2 3 4 5 6 7 8 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 520. ISBN 8487334202.
1 2 Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 58–59.
↑ "Sandpipers, snipes, Crab-plover, coursers – IOC World Bird List". www.worldbirdnames.org. Vaadatud 22. juunil 2025.
↑ Lars Jonsson, 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 214
↑ Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 276–279. ISBN 0803225539.

Välislingid

Leeterüdi andmebaasis eElurikkus

[1] BirdLife International (2024). Calidris alba. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.

[:0-2] 1 2 3 4 5 6 7 8 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 520. ISBN 8487334202.

[:1-3] 1 2 Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 58–59.

[4] "Sandpipers, snipes, Crab-plover, coursers – IOC World Bird List". www.worldbirdnames.org. Vaadatud 22. juunil 2025.

[Jonsson,_2000-5] Lars Jonsson, 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 214

[6] Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 276–279. ISBN 0803225539.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]