Mercedes-Benz W120/W121
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
 | See artikkel vajab toimetamist. |
| Mercedes-Benz W120 / W121 (Ponton) | |
|---|---|
 Mercedes-Benz 190 (W120) | |
| Tootja | Mercedes-Benz |
| Tootmine | 1953–1962 (Kokku 437 310 tk) |
| Eelkäija | 170 V |
| Järeltulija | Mercedes-Benz W110 (Heckflosse) |
| Paigutus | eesmootor-tagavedu |
| Mootor | 1.8–2.0 L R4 (Bensiin M136/M121, Diisel OM636/OM621) |
| Ülekanne | 4-käiguline manuaal |
| Teljevahe | 2700 mm |
| Pikkus | 4375–4485 mm |
Mercedes-Benz W120/W121 on neljaukseliste, neljasilindriliste mootoritega suurema keskklassi sedaanide seeria, mida Mercedes-Benz tootis aastatel 1953–1962.
W120 ja W121 kuuluvad Mercedese nn. Pontoni autoperekonda koos suuremate, kuuesilindriliste W105, W180 ja W128 mudelitega.
Taust ja disain
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast Teist maailmasõda hakkas Mercedes-Benz esimese sõiduautona 1947. aastal taastootma sõjaeelset 170V-d (W136). Märtsis 1949 esitles Genfi autonäitusel Bremeni firma Borgward aga uut mudelit Hansa 1500, millel oli uus pontoon-tüüpi kolmemahuline kandevkere. See oli Saksamaa esimene sõjajärgne täiesti uus automudel, mille kõrval nägid sõjaeelsetel disainidel põhinevad kahemahulised raamile asetatud keredega 170V, 170S (W191) ja 220 (W187) välja vägagi aegunud.[1]
1951. aastal, olukorra paranedes, hakati ka Stuttgardis disainima uusi pontoonkeredega Mercedeseid, põhirõhuga reisijate mugavusel ja turvalisusel. Peadisaineriks oli doktor Fritz Nallinger koos Karl Wilferti ja ungari inseneri Béla Barényiga, kes disainis nn. **kokkupõrketsooni** – auto eesosas paiknev mootoriruum ja tagaosas paiknev pagasiruum disainiti kokkupõrke korral deformeeruma, et neelata saadud löögi kineetilist energiat, samas keskosas paiknev sõitjateruum oli disainitud jäigaks ja mittedeformeeruvaks. Lisaks vähendas uus voolujooneline kere õhutakistust ja tuulemüra.[2]
W120 mudelid (180-seeria)
[muuda | muuda lähteteksti]180 / 180D (1953–1957)
[muuda | muuda lähteteksti]Esimeseks W120 mudeliks oli 180 (120.010), mida hakati tootma juulis 1953. See kasutas 170V/S-lt pärit sõjaeelset M136 mootorit (136.925) – 1767 cm³ neljasilindrine bensiinimootor võimsusega 38 kW (52 hj), hinnaks 9950 DEM.
Veebruaris 1954 tuli müügile ka diiselmudel 180D (120.110), mis kasutas Unimogil ja 170DS-il kasutatud OM636 mootorit (636.930), mis oli sama töömahuga, kuid võimsuseks oli vaid 29 kW (40 hj), olles bensiinimudelist 850 DEM kallim. Palju lärmakamad ja jõuetumad diiselmootorid polnud eraostjate seas kuigi populaarsed, kuid kütusekulu oli palju madalam (6,3 l/100 km võrreldes bensiinimudeli 8,7 l/100 km-ga), mistõttu said diisel-Mercedesed populaarseks taksodena.
180a (1957–1959)
[muuda | muuda lähteteksti]1957. aastal vahetas senise 180 välja uus 180a, mis sai ka 190-sarnase välisdisaini ja selle M121 mootori, kuid 180a-l oli võimsust vähendatud 50 kW (68 hj)-le (121.923). Hinnaks oli endiselt 8700 DEM.
180b / 180Db (1959–1961)
[muuda | muuda lähteteksti]Juulis 1959 läbisid W120 ja W121 facelifti – kapott muutus lamedamaks, radiaator laiemaks ja madalamaks, tagatuled muutusid kitsamaks. Ka interjööris said uued mudelid polsterdatud armatuurlaua ja rooliratta polsterdatud keskosa.[3]
W120-l olid nüüd mudelid 180b 50 kW (68 hj) M121 mootoriga (8700 DEM) ja diiselmudel 180Db (OM636 32 kW / 43 hj, 9200 DEM).
180c / 180Dc (1961–1962)
[muuda | muuda lähteteksti]Augustis 1961 läks tootmisse järglasmudel W110, mispeale Pontoni-sarjast lõpetati W121 tootmine. W120 sai veel viimase uuenduse:
- 180c (8950 DEM) ainsad muutused hõlmasid nukkvõlli ja klapiajastuse pisimuudatusi.
- 180Dc (9450 DEM) sai nüüd uuendatud OM621 diiselmootori (621.914), mille töömaht suurenes 1988 cm³-le, võimsusega 35 kW (48 hj), kuna mootori maksimumkiirus piirati 3800 pöördeni minutis.
Viimased Pontonid 180c ja 180Dc toodeti oktoobris 1962, hinnaks vastavalt 9350 ja 9850 DEM.
W121 mudelid (190-seeria)
[muuda | muuda lähteteksti]190 / 190D (1956–1961)
[muuda | muuda lähteteksti]Märtsis 1956 läks tootmisse W121, esimeseks mudeliks oli 190 (121.010). W121 oli samasuguse keredisainiga kui W120, kuid erinevusteks olid veljed, suuremad radiaator ja tagatuled, deflektoriga esiklaas ja kroomiriba akende all. See kasutas rotster 190SL-il kasutatud uut M121 1897 cm³ R4 bensiinimootorit (121.920), kuid erinevalt 190SL-i 77 kW (105 hj)-st oli see madalama surveastme ja kahe karburaatori asemel ühega, võimsuseks 55 kW (75 hj). Hinnaks oli 9450 DEM, samal ajal kui 180 hind oli langenud 8700-le.
Augustis 1958 tuli välja W121 diiselmudel 190D (121.110), mis kasutas M121-le sarnast OM621 diiselmootorit (621.910) võimsusega 37 kW (50 hj), hinnaks 9950 DEM.
190b / 190Db (1959–1961)
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast 1959. aasta facelifti olid W121 mudelid 190b (M121 59 kW / 80 hj, 9450 DEM) ja 190Db (OM621 37 kW / 50 hj, 9950 DEM).
Tootmisarvud
[muuda | muuda lähteteksti]Kokku toodeti:
- **W120** (180-seeria): 267 114 eksemplari, millest 51 907 180, 27 155 180a, 29 033 180b ja 9 097 180c bensiinimudeleid ning 114 046 180D, 24 276 180Db ja 11 600 180Dc diiselmudeleid.
- **W121** (190-seeria): 170 196 eksemplari, millest 60 991 olid 190, 28 114 190b bensiinimudeleid ning 20 493 190D ja 60 598 190Db diiselmudeleid.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Aller Anfang ist er". Auto Motor und Sport (saksa). 13: 44-49. 14. juuni 1996.
- ↑ ""Ponton Mercedes", four-cylinder models (W 120, W 121), 1953 - 1959". marsClassic (inglise). Vaadatud 25. septembril 2025.
- ↑ ""Ponton Mercedes", four-cylinder models (W 120, W 121), 1959 - 1962". marsClassic (inglise). Vaadatud 25. septembril 2025.
