Pruunpelikan

Pruunpelikan
Pruunpelikan
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Pelikanilised Pelecaniformes;
Sugukond	Pelikanlased Pelecanidae;
Perekond	Pelikan Pelecanus;
Liik	Pruunpelikan;
Binaarne nimetus
	Pelecanus occidentalis; Linnaeus, 1766
	; Pruunpelikani levila; – talvitusala; – aasta läbi

Pruunpelikan (Pelecanus occidentalis) on pelikanlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Pruunpelikan on 117–132 cm pikk. Tiibade siruulatus on 203 cm.^[2] Emaslind on veidi väiksem kui isaslind.^[3]

Puhkesulestikus on pea ja kael valged, otsaesine on kollane. Väiksed ja keskmised pealtiiva kattesuled ning õla- ja seljasuled on helehallid tumepruunide servadega. Labahoosuled on mustad. Küünrahoosuled ja tüürsuled on hallid. Alapool on must. Nokatüvik on hall, nokaots oranž. Nokapaun on hallikasroheline. Jalad on tumehallid.^[4]

Hundsulestikus on kukal ja kael tumepruun. Alapool on hallikaspruun. Nokatüvik on hall või hallikasroheline. Nokaots on kollane, oranž või punane. Nokapaun on must või tumepruun, P. o. californicus'el erepunaste triipudega. Jalad on mustad.^[4]

Noorlinnu ülapool on pruun, alapool on valge.^[4]

Vastkoorunud pojad on sulgedeta. 10 päevaga kasvavad neile valged udusuled.^[4]

Alamliigid ja levik

Liigil on viis alamliiki:^[5]

P. o. californicus Ridgway, 1884 – Vaikse ookeani rannikul Lõuna-Californiast Mehhiko keskosani
P. o. carolinensis Gmelin, 1789 – Atlandi ookeani rannikul Marylandist Panamani
P. o. murphyi Wetmore, 1945 – Lääne-Colombias ja Ecuadoris
P. o. occidentalis Linnaeus, 1766 – Kariibi mere saartel
P. o. urinator Wetmore, 1945 – Galápagose saartel

Guaanopelikan arvati varem pruunpelikani alamliigiks P. o. thagus.^[3]

Pruunpelikanid elavad rannikul. Eelistavad lahtesid ja lehtersuudmeid, väldivad avamerd. Pesitsevad väikestel saartel ja rannikul. Erinevalt teistest pelikanidest on pruunpelikanid täielikult merelise eluviisiga. Sisemaal kohatakse neid harva.^[3]

Toitumine

Pruunpelikanid toituvad peamiselt kalifornia ja peruu anšoovistest ning sardinopsidest kuid ka menhedenidest, krevettidest, haigrupoegadest ning raibetest.^[3]

Tänu soolanäärmetele saavad pruunpelikanid juua merevett.^[6]

Pruunpalikanid püüavad kala sukeldudes. Kui vees on vähem kalu, sukelduvad nad kõrgemalt.^[7] Tavaliselt toituvad nad lehtersuuetes madalas vees, kuid neid on nähtud toitumas ka kaldast 60 km kaugusel. Toituvad varahommikul ja hilisel pärastlõunal.^[4]

Pesitsemine

Pruunpelikanid pesitsevad kolooniates. Pesa asub maapinnal või puu otsas. Pesa ehitamiseks kulub 7–10 päeva.^[3]

Kurnas on 2–3 muna mõõtmetega 75 × 50 mm. Muna kaalub 103 g. Mune hauvad mõlemad vanemad 30–31 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 11–12 nädala vanuselt.^[4]

Looduslikud vaenlased

Pruunpelikani mune ja poegi söövad lõuna-, peruu ja kiltkajakad, rongad, kalavaresed, kalkunkondorid,^[4] kassid^[8] ja kanada saarmad.^[9]

Eluiga

Pruunpelikanid võivad vangistuses elada 31-aastaseks.^[3]

Sümboolika

Pruunpelikan on Saint-Martini, Barbadose, Saint Kittsi ja Nevise, ning Turksi ja Caicose rahvuslind.^[10] Samuti on pruunpelikan USA Louisiana osariigi tunnuslind^[11] ja teda on kujutatud Louisiana pitsatil kolme linnupoega toitmas.^[12]

Viited

↑ BirdLife International (2018). Pelecanus occidentalis. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2018.
↑ Schulenberg, Thomas S.; Stotz, Douglas F.; Lane, Daniel F.; O'Neill, John P.; Parker, Theodore A. (2007). Birds Of Peru. Princeton University Press. Lk 54. ISBN 978-0-691-13023-1.
1 2 3 4 5 6 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi; Cabot, José, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world. Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 311. ISBN 978-84-87334-10-8.
1 2 3 4 5 6 7 Johnsgard, Paul A. (1993). Cormorants, darters and pelicans of the world. Smithsonian institution press. Lk 387–397. ISBN 978-1-56098-216-6.
↑ "Ibises, spoonbills, herons, Hamerkop, Shoebill, pelicans". IOC World Bird List. Vaadatud 6. juunil 2026.
↑ Schmidt-Nielsen, Knut; Fange, Ragnar (1958). "The Function of the Salt Gland in the Brown Pelican" (PDF). The Auk. 75 (3): 282–289. DOI:10.2307/4081974. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2017. Vaadatud 6. juunil 2026.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
↑ Arnquist, Goran (1992). "Brown Pelican Foraging Success Related to Age and Height of Dive". Condor. 92 (4).
↑ Anderson, Daniel W.; Keith, James O.; Trapp, Gene R.; Gress, Franklin; Moreno, Leopoldo A. (1989). "Introduced Small Ground Predators in California Brown Pelican Colonies". Colonial Waterbirds. 12 (1): 98–103. DOI:10.2307/1521317.
↑ Carroll, Terence; Isadore, Megan (2025). "North American River Otter (Lontra canadensis) Predation on Brown Pelicans (Pelecanus occidentalis) at Abbotts Lagoon, Point Reyes National Seashore" (PDF). IUCN/SSC Otter Specialist Group Bulletin. 42 (2): 71–84.
↑ Minahan, James (2009). The Complete Guide to National Symbols and Emblems [2 Volumes] (inglise). American Bibliographical Center-Clio Press. Lk 669, 741, 751, 761. ISBN 978-0-313-34497-8.
↑ Capace, Nancy (1999). Encyclopedia of Louisiana (inglise). Somerset Publishers, Inc. Lk 4. ISBN 978-0-403-09816-3.
↑ Louisiana Conservationist (inglise). Louisiana Wildlife and Fisheries Department. 1969. Lk 92.

Välislingid

[1] BirdLife International (2018). Pelecanus occidentalis. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2018.

[Schulenberg-2] Schulenberg, Thomas S.; Stotz, Douglas F.; Lane, Daniel F.; O'Neill, John P.; Parker, Theodore A. (2007). Birds Of Peru. Princeton University Press. Lk 54. ISBN 978-0-691-13023-1.

[del_Hoyo-3] 1 2 3 4 5 6 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi; Cabot, José, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world. Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 311. ISBN 978-84-87334-10-8.

[Johnsgard-4] 1 2 3 4 5 6 7 Johnsgard, Paul A. (1993). Cormorants, darters and pelicans of the world. Smithsonian institution press. Lk 387–397. ISBN 978-1-56098-216-6.

[IOC-5] "Ibises, spoonbills, herons, Hamerkop, Shoebill, pelicans". IOC World Bird List. Vaadatud 6. juunil 2026.

[Schmidt-Nielsen-6] Schmidt-Nielsen, Knut; Fange, Ragnar (1958). "The Function of the Salt Gland in the Brown Pelican" (PDF). The Auk. 75 (3): 282–289. DOI:10.2307/4081974. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2017. Vaadatud 6. juunil 2026.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)

[Arnquist-7] Arnquist, Goran (1992). "Brown Pelican Foraging Success Related to Age and Height of Dive". Condor. 92 (4).

[Anderson-8] Anderson, Daniel W.; Keith, James O.; Trapp, Gene R.; Gress, Franklin; Moreno, Leopoldo A. (1989). "Introduced Small Ground Predators in California Brown Pelican Colonies". Colonial Waterbirds. 12 (1): 98–103. DOI:10.2307/1521317.

[Carroll-9] Carroll, Terence; Isadore, Megan (2025). "North American River Otter (Lontra canadensis) Predation on Brown Pelicans (Pelecanus occidentalis) at Abbotts Lagoon, Point Reyes National Seashore" (PDF). IUCN/SSC Otter Specialist Group Bulletin. 42 (2): 71–84.

[10] Minahan, James (2009). The Complete Guide to National Symbols and Emblems [2 Volumes] (inglise). American Bibliographical Center-Clio Press. Lk 669, 741, 751, 761. ISBN 978-0-313-34497-8.

[11] Capace, Nancy (1999). Encyclopedia of Louisiana (inglise). Somerset Publishers, Inc. Lk 4. ISBN 978-0-403-09816-3.

[12] Louisiana Conservationist (inglise). Louisiana Wildlife and Fisheries Department. 1969. Lk 92.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]