Vidkun Quisling

Vidkun Abraham Lauritz Jonssøn Quisling (18. juuli 1887 Fyresdali vald, Telemark – 24. oktoober 1945 Oslo) oli Norra diplomaat, sõjaväelane (major), poliitik ja natsi koostööline Norras II maailmasõja ajal.

Elukäik

Vidkun Quisling sündis praosti ja genealoogi Jon Lauritz Qvislingi pojana.

Quisling lõpetas kõrgema sõjakooli 1911. aastal. Sõjaväeohvitserina töötas Quisling tihti välismaal, sealhulgas Norra sõjalises esinduses Peterburis (1912, 1918), Helsingis (1920–1921) ja Moskvas (1927–1929). Aastatel 1921-1922 töötas ta Nõukogude Liidus Fridtjof Nanseni näljahädaliste abistamismissioonil (1921–1922).^[1]

Pärast aastaid välismaal töötamist läks Quisling 1929. aastal tagasi Norrasse, kus töötas alates 1931. aastast Agraarerakonna valitsuses kaitseministrina. Ühtegi parteisse teda aga liikmeks ei kutsutud. Seejärel asutas ta koos Johan Bernhard Hjortiga 1933. aastal fašistliku partei "Rahvuslik Ühendus" (norra keeles Nasjonal Samling). Partei ei saavutanud sama aasta valimistel häid tulemusi. Lisaks oli Quisling oma natsionaal-sotsialistlike vaadete ja teravate väljaütlemiste tõttu rahva seas ebapopulaarne.^[2]

Järgnenud aastatel üritas Quisling ennast kurssi viia fašistliku liikumisega Euroopas. Kui 1936. aastal saabusid järjekordsed valimised, kutsusid Quislingi poliitilised vastased teda Norra Hitleriks. Quisling oli muutunud antisemiitlikuks, ta pidas judaismi suureks probleemiks. Partei sai valimistel 26 577 häält, vähem kui 1933. aastal.^[2]

1939. aasta saabudes hakkas Quisling valmistuma sõjaks Euroopas. Quisling võeti sama aasta suvel Saksamaal soojalt vastu, sakslased lubasid tema parteid rahastada, et ta levitaks natsi propagandat. Quisling lubas sõjalises olukorras olla Saksamaa liitlane. Sama aasta detsembris kohtus ta isiklikult Adolf Hitleriga.^[2]

Teises maailmasõjas

Teise maailmasõja ajal, aastatel 1942–1945, oli Quisling Saksa okupatsioonivõimude poolt määratud Norra valitsusjuht. Tema järgi nimetatakse anastajate režiimiga koostööd teinuid kvislingiteks.

Ta arreteeriti 9. mail 1945 Oslos Bygdøys asuvas villas, kus tänapäeval asub holokaustimuuseum. Quislingi üle peeti kohut ja ta mõisteti riigireetmise eest surma mahalaskmise läbi. Kohtuotsus viidi täide Akershusi kindluses 24. oktoobril 1945, kuigi surmanuhtlus oli Norras kaotatud juba 1901. aastal.

Vidkun Quisling abiellus 1923. aastal venelanna Maria Vassiljevna Pasetšnikovaga, kellega tal ei olnud lapsi. Naine elas oma surmani 1980. aastal Oslos.

Vaata ka

Vidkun Quislingi valitsus Norras II maailmasõja ajal

Viited

↑ Larsen, S. U. (2006). Charisma from below? The Quisling Case in Norway. Totalitarian Movements and Political Religions, 7(2), 235–244. https://doi.org/10.1080/14690760600642305
1 2 3 Høidal, O. K. (2016). Vidkun Quisling and the Deportation of Norway’s Jews. Scandinavian Studies, 88(3), 270–294. https://doi.org/10.5406/scanstud.88.3.0270

[:0-1] Larsen, S. U. (2006). Charisma from below? The Quisling Case in Norway. Totalitarian Movements and Political Religions, 7(2), 235–244. https://doi.org/10.1080/14690760600642305

[:1-2] 1 2 3 Høidal, O. K. (2016). Vidkun Quisling and the Deportation of Norway’s Jews. Scandinavian Studies, 88(3), 270–294. https://doi.org/10.5406/scanstud.88.3.0270

[1]

[2]