Gamergate

Nimetuse Gamergate (ka GamerGate, GG) all mõeldakse 2014. aasta suvel internetis alanud naiste- ja feminismivastast kampaaniat. Gamergate’i peamised sihtmärgid olid videomängudega seotud kogukondades ja videomängutööstuses väljapaistvad naised.^[1]

Ajalugu

Gamergate sai alguse Eron Gjoni blogisse postitatud süüdistustest oma endise tüdruksõbra ja videomänguarendaja Zoë Quinni vastu, milles väitis, et Quinn oli vahekorras videomängukriitiku Nathan Graysoniga, et Kotaku blogis Quinni videomängu „Depression Quest“ kohta hea arvustus postitataks.^[1] Gjoni postitust jagati teistel veebilehtedel, peale mida avalikustati Quinni isikuandmeid (sh aadress, pereliikmete nimed jne) ning Quinnile saadeti massiliselt tapmis- ja vägistamisähvardusi. Nüüdseks on teada, et Gjoni süüdistused olid alusetud. ^[2]

Gamergater’id väitsid algselt, et liikumine on videomängutööstuse korrumpeerunud meediakajastuse vastane, ent sihtmärkideks võeti ka veebilehed, mis toetasid naiste suuremat kaasamist videomängude arenduses ja mängijaskonnas. ^[1] Peale Quinni sattusid ahistamise ohvriks mitmete teiste hulgas ka feministist kultuurikriitik Anita Sarkeesian, kes laadis YouTube’i video naistest videomängude kultuuriruumis, ja mängude arendaja Brianna Wu, kes tegi sotsiaalmeediaplatvormil X (endine Twitter) postituse, milles naeruvääristas Gamergate’i. Sarnaselt Quinnile saadeti neile ähvardusi ja nende isikuandmeid levitati internetis. ^[2]

Mõju

Anita Sarkeesian pidi massitulistamisähvarduste tõttu ära jätma loengu Utah’ Ülikoolis . (Kelion, 2014) Sarnaselt tuli 2015. aastal South by Southwest festivalil ära jätta kaks küberkiusamise teemalist paneeli, sest Gamergate liikumise jälgijate tõttu oli vägivallaoht. ^[1] 2022. aastal rünnati Paul Pelosit, Nancy P. Pelosi (USA esindajatekoja endine liige) abikaasat nende kodus. Ründajaks oli 42-aastane David DePape, kes nimetas enda vasakäärmusesse radikaliseerumise alguseks Gamergate’i liikumist. ^[3]

2024. aastal hakkasid internetis liikuma kuuldused Gamergate 2.0 kohta. Kasutati mitmeid eelnevale liikumisele sarnaseid taktikaid, sihtmärkideks võeti organisatsioonid nagu Sweet Baby Inc., mis seisid videomängude valdkonnas võrdsuse ja mitmekesisuse eest. Kritiseeriti erinevate mängude naistegelaste välimust, näiteks stuudio SuperGiant “Hades II” kujutust kreeka jumalannast Aphroditest. Lisaks süüdistati arendajaid liigselt woke (ingl ärkvel, valvas, tähistab väärtushinnangute kogumit, milles rõhutatakse ebavõrdsusega seotud probleeme) olemises. ^[4]

Viited

1 2 3 4 Purdy, Elizabeth Rholetter (5. märts 2026). "Gamergate controversy. | EBSCOhost". openurl.ebsco.com (inglise). Vaadatud 8. mail 2026.
1 2 Todd, Cherie (1. august 2015). "COMMENTARY: GamerGate and resistance to the diversification of gaming culture". Women's Studies Journal (inglise). 29 (1): 64. ISSN 0112-4099.
↑ Allam, Hannah; Mekhennet, Souad (31. oktoober 2022). "Accused Pelosi attacker's history shows blurry lines of radicalization". The Washington Post (Ameerika inglise). ISSN 0190-8286. Vaadatud 8. mail 2026.
↑ MacDonald, Keza (19. juuni 2024). "The disturbing online misogyny of Gamergate has returned – if it ever went away". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 8. mail 2026.

[:0-1] 1 2 3 4 Purdy, Elizabeth Rholetter (5. märts 2026). "Gamergate controversy. | EBSCOhost". openurl.ebsco.com (inglise). Vaadatud 8. mail 2026.

[:1-2] 1 2 Todd, Cherie (1. august 2015). "COMMENTARY: GamerGate and resistance to the diversification of gaming culture". Women's Studies Journal (inglise). 29 (1): 64. ISSN 0112-4099.

[3] Allam, Hannah; Mekhennet, Souad (31. oktoober 2022). "Accused Pelosi attacker's history shows blurry lines of radicalization". The Washington Post (Ameerika inglise). ISSN 0190-8286. Vaadatud 8. mail 2026.

[4] MacDonald, Keza (19. juuni 2024). "The disturbing online misogyny of Gamergate has returned – if it ever went away". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 8. mail 2026.

[1]

[2]

[3]

[4]