Imelaps

Imelaps on määratletud psühholoogia-alases kirjanduses kui kuni 10-aastane laps, kes on keskmisest andekam erakordseid oskusi nõudval alal^[1] ja/või loob mingil alal tulemit täiskasvanud eksperdi ja/või esineja tasemel.^[2]^[3]^[4]

Imelaps on tundlikus eas laps, kelle arengust määrab tugevasti sotsiaalne keskkond, kelle puhul saame rääkida tema unikaalsetest kognitiivsetest võimetest ja tehnikast ning kes eristub eakaaslastest ainulaadse intellektuaalse maailmapildi poolest.^[5]

Imelapsed on haruldased ja mõnedes valdkondades puuduvad imelapsed üldse. Imelaps ei pruugi alati olla väljapaistev täiskasvanuna.

Eesti keeles ja ka rahvusvaheliselt kasutatakse "imelapse" sünonüümina vahel harva saksakeelset tsitaatsõna Wunderkind ('imelaps'; inglise keeles wonder child ja prodigy, mis on tulnud ladinakeelsest sõnast prodigium – jumalate antud märk või enne tuleviku kohta).^[6]

Näiteid

Muusikas: Wolfgang Amadeus Mozart, Ferenc Liszt, Felix Mendelssohn, Frédéric Chopin, George Enescu, Evgeny Kissin, Teresa Milanollo, Dika Newlin, David Helfgott, Heimo Haitto, Ruth Slenczynska, Alex Prior; Niccolò Paganini, Yehudi Menuhin, Sofia Gubaidulina. Prantsuse heliloojat Camille Saint-Saënsi on tunnustatud muusikaajaloolaste poolt kui üks suurimaid muusikalisi imelapsi, kuid tema ema oli ettevaatlik ning ei tahtnud ära kasutada oma poja oskusi, kartes, et see põhjustaks talle emotsionaalseid probleeme.^[7]

Males: Paul Morphy, Bobby Fischer, Samuel Reshevsky, Judit Polgár, Magnus Carlsen, Sergei Karjakin, Paul Morphy, José Raúl Capablanca, Mihails Tāls; Sven Magnus Øen Carlsen

Matemaatikas: Carl Friedrich Gauss, Évariste Galois, Shakuntala Devi, Srinivasa Ramanujan, Ruth Lawrence, János Bólyai, John von Neumann, Terence Tao, March Boedihardjo, William James Sidis, Zerah Colburn, Maria Gaetana Agnesi, Norbert Wiener;

Kirjanduses: Rabindranath Tagore, Arthur Rimbaud, Carlos Blanco, Thomas Chatterton, S. E. Hinton;

Kunstis: Pablo Picasso, Wang Ximeng;

Spordis: Wayne Gretzky, Pelé, Matti Nykänen, Jennifer Capriati, Kelly Sildaru;

Filosoofias: Friedrich Wilhelm Joseph Schelling, Saul Kripke, Jeremy Bentham;

Keeltes: William James Sidis

Teaduses: Blaise Pascal, Thomas Young, Murray Gell-Mann

Antiigi alal: James Harries

Meditsiinis: Gregory R. Smith

Näitlemises: Shirley Temple, Macaulay Culkin

Majanduses: õed Knjazevad (:ru)

Vaata ka

Kirjandust

Ellenberg, Jordan (30.05.2014). "The Wrong Way to Treat Child Geniuses". Wall Street Journal. Vaadatud 1.06.2014.

Viited

↑ Feldman, David Henry (sügis 1993). "Child prodigies: A distinctive form of giftedness" (PDF). Gifted Child Quarterly. 27 (4). DOI:10.1177/001698629303700408. ISSN 0016-9862. Vaadatud 1. juuni 2014.
↑ Feldman, David H.; Morelock, M. J. (2011). "Prodigies". Runco, Mark A.; Pritzker, Steven R. (toim-d). Encyclopedia of Creativity (Second Edition). Academic Press. Lk 261–265. DOI:10.1016/B978-0-12-375038-9.00182-5. ISBN 978-0-12-375038-9. Vaadatud 8. aprillil 2015. For the purposes of this and future research, a prodigy was defined as a child younger than 10 years of age who has reached the level of a highly trained professional in a demanding area of endeavor. {{cite encyclopedia}}: eiran tundmatut parameetrit |laydate=, kasuta parameetrit (|lay-date=) (juhend); eiran tundmatut parameetrit |laysummary=, kasuta parameetrit (|lay-url=) (juhend); viite koodis on kasutusel iganenud parameeter |lay-url= (juhend); välislink kohas |laysummary= (juhend) Mall:Subscription or libraries
↑ Rose, Lacey (2. märts 2007). "Whiz Kids". Forbes. Vaadatud 3. aprill 2015. At the moment, the most widely accepted definition is a child, typically under the age of 10, who has mastered a challenging skill at the level of an adult professional.
↑ Feldman, David Henry (1993). "Child prodigies: A distinctive form of giftedness" (PDF). Gifted Child Quarterly. 27 (4): 188–193. DOI:10.1177/001698629303700408. ISSN 0016-9862. Vaadatud 1. juuni 2014.
↑ Shavina. L.V (1999). The psychological essence of the child prodigy phenomenon: sensitive periods and cognitive experience. Gifted Child Quarterly. Kd Vol 43, No 1. Winter. Lk 25-38. {{raamatuviide}}: parameetris |köide= on üleliigne tekst (juhend)
↑ "wunderkind". Vaadatud 06.12.2012.
↑ Charles McGrath (28.01.2006). "Philosopher, 65, Lectures Not About 'What Am I?' but 'What Is I?'". The New York Times. Vaadatud 23.01.2008.

[1] Feldman, David Henry (sügis 1993). "Child prodigies: A distinctive form of giftedness" (PDF). Gifted Child Quarterly. 27 (4). DOI:10.1177/001698629303700408. ISSN 0016-9862. Vaadatud 1. juuni 2014.

[2] Feldman, David H.; Morelock, M. J. (2011). "Prodigies". Runco, Mark A.; Pritzker, Steven R. (toim-d). Encyclopedia of Creativity (Second Edition). Academic Press. Lk 261–265. DOI:10.1016/B978-0-12-375038-9.00182-5. ISBN 978-0-12-375038-9. Vaadatud 8. aprillil 2015. For the purposes of this and future research, a prodigy was defined as a child younger than 10 years of age who has reached the level of a highly trained professional in a demanding area of endeavor. {{cite encyclopedia}}: eiran tundmatut parameetrit |laydate=, kasuta parameetrit (|lay-date=) (juhend); eiran tundmatut parameetrit |laysummary=, kasuta parameetrit (|lay-url=) (juhend); viite koodis on kasutusel iganenud parameeter |lay-url= (juhend); välislink kohas |laysummary= (juhend) Mall:Subscription or libraries

[forbes.com-3] Rose, Lacey (2. märts 2007). "Whiz Kids". Forbes. Vaadatud 3. aprill 2015. At the moment, the most widely accepted definition is a child, typically under the age of 10, who has mastered a challenging skill at the level of an adult professional.

[4] Feldman, David Henry (1993). "Child prodigies: A distinctive form of giftedness" (PDF). Gifted Child Quarterly. 27 (4): 188–193. DOI:10.1177/001698629303700408. ISSN 0016-9862. Vaadatud 1. juuni 2014.

[5] Shavina. L.V (1999). The psychological essence of the child prodigy phenomenon: sensitive periods and cognitive experience. Gifted Child Quarterly. Kd Vol 43, No 1. Winter. Lk 25-38. {{raamatuviide}}: parameetris |köide= on üleliigne tekst (juhend)

[Merriam-Webster_Dictionary-6] "wunderkind". Vaadatud 06.12.2012.

[Charles_McGrath-7] Charles McGrath (28.01.2006). "Philosopher, 65, Lectures Not About 'What Am I?' but 'What Is I?'". The New York Times. Vaadatud 23.01.2008.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]