Põualibliklased
| Põualibliklased | |
|---|---|
 Lapsuliblikas | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Liblikalised Lepidoptera |
| Alamselts |
Päevaliblikad Rhopalocera |
| Ülemsugukond |
Papilionoidea |
| Sugukond |
Põualibliklased Pieridae Duponchel, 1835 |
| Alamsugukonnad | |
Põualibliklased (Pieridae) on päevaliblikate hulka kuuluv liblikate sugukond.
Teaduskirjanduses hinnatakse sugukonna liigirikkuseks ligikaudu 1100 liiki ja umbes 85 perekonda.[1]
Nomenklatuur
[muuda | muuda lähteteksti]Sugukonna teaduslik nimetus Pieridae on tuletatud kapsaliblikate (Pieris) perekonnanimetusest. Ajaloolises nomenklatuuris on nime Pieridae seostatud Duponcheliga, kes lõi seda 1835. aastal.[2]
Morfoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Liblikad on enamasti väikese kuni keskmise suurusega, tavaliselt tiibade siruulatus jääb umbes 36–75 mm vahemikku, kuigi täpne suurus sõltub liigist.[3] Erinevalt koerlibliklastest on põualibliklaste eesjalad mõlemal sugupoolel hästi arenenud ning küünised on kaheharulised.[4] Tiivad on kaetud soomustega ning värvust neile annavad nii pigmendid kui ka soomuste mikrostruktuurid.[5] Tundlad on hästi arenenud ning väga olulised sugukonna sees, kuna tundlanui, tundlalülid jne on erinevad alamsugukondade vahel.[6]
Tiibade ülapool on sageli valge, kollane või oranž, tumedate serva- või laigutähnidega.[4] Toonid on seotud pteriinpigmentidega: valgetel liikidel on oluline leukopteriin, kollastel ksantopteriin ja oranžidel või punakamate aladega liikidel erütropteriin.[7] Liblika tiivasoomus koosneb alumisest ja ülemisest lamellist. Ülemisel lamellil paiknevad pikisuunalised harjad, mida ühendavad risti kulgevad ristiribad, ning alumine ja ülemine lamell on omavahel seotud väikeste sambakujuliste tugistruktuuridega. Paljudel isastel põualibliklastel annavad mitmekihilised harjalamellid tiivasoomustes ultraviolett- või muu sillerdava struktuurvärvuse, mis võib paikneda eriti tiiva ülapoolel või tiivatippudes. [8] Tiivasoomustes võivad paikneda ka väikesed graanulid või terakesed, mis mõjutavad valguse hajumist ja neeldumist. Sellised struktuurid muudavad valged tiivad veelgi heledamaks ning aitavad kaasa nähtava värvuse kujunemisele.[9]
Põualibliklastel esineb sageli sooline dimorfism. Isased ja emased võivad erineda tiibade värvuse, tähnide arvu, mustade servaalade ulatuse või ultraviolettmustri poolest.[10] Mõnel liigil esineb ka hooajaline dimorfism. Põlvkonnad võivad erineda suuruse, värvuse või mustri poolest. Hooajalised erinevused võivad olla seotud arengutingimustega, näiteks temperatuuri, päevapikkuse või niiskusega, mis mõjutavad liblika arengut nukujärgus ja valmiku lõplikku välimust.[11]
Koiduliblikate isastel on erksav ruuge toon ning eestiibade ülaservas väiksem tume laik. Emastel ruuge värvus puudub ja laigud on laiemad.
Ruuge-võiliblika isastel kollakad servatäpid puuduvad, emastel on need olemas.
Eurema laeta liblikal olemas nii märja kui ka kuiva aastaaja vormid.
Arengujärgud
[muuda | muuda lähteteksti]Munad
[muuda | muuda lähteteksti]Põualibliklaste munad on sageli piklikud, koonilised, pudeli- või värtnakujulised. Erinevalt paljude teiste liblikarühmade ümaramatest munadest on põualibliklaste munad tihti kõrgemad kui laiad. Koorioni pinnal paiknevad ribid, sooned ja muud mikroskoopilised struktuurid.[12]
Koiduliblika muna
.jpg)
Röövikud
[muuda | muuda lähteteksti]Põualibliklaste röövikud on üldiselt piklikud ja silinderja kehaga. Paljudel liikidel on nad suhteliselt siledad või kaetud ainult lühikeste karvakestega. [12] Värvus varieerub liigiti. Paljudel liikidel on röövikud rohelised, kollakasrohelised või pruunikad ning sulanduvad hästi taimelehtede ja vartega. Mõnel liigil võib röövikutel olla ka tumedamaid täppe, küljejooni või kollakaid vööte.
Suur-kapsaliblika rööviku kollakas värvus viitab selle söögiks kõlbmatusele ning aitab maskeerida.
Niidu-võiliblika rööviku roheline värvus aitab tal maskeerida taimestikus.
.jpg)
Põualibliklaste toituvad peamiselt liblikõielistest, ristõielistest ja linalehikulistest.[13] Ristõielistel taimedel toituvad põualibliklased on siiski eriti tuntud, sest sellesse rühma kuuluvad ka kapsaliblikad, kes on suured kahjurid.
Nukud
[muuda | muuda lähteteksti]Põualibliklaste nukud on enamasti piklikud, nurgelised või veidi kiilukujulised. Neil võib olla seljaharju, külgmisi servi või teravamaid jätkeid, mis muudavad nuku kuju oksa, varre või leheroo sarnaseks.[12] Põualibliklaste nukk on tavaliselt kinnitunud aluspinnale nii tagakeha tipu kui ka siidivöö abil. Tagakeha lõpus paiknev kremaster haakub siidist padjandisse, samal ajal kui keha keskosa ümber paiknev siidivöö toetab nukku ja hoiab seda aluspinna suhtes nurga all. [14]
Nukkude värvus võib olla roheline, kollakas, pruunikas, hallikas või kirju. Sageli sobitub nuku värvus ümbritseva taustaga, mistõttu võib nukk olla rohelisel taimel rohekas ja kuivemal või tumedamal aluspinnal pruunikam. Mõnel põualibliklasel on näidatud, et nuku värvus võib olla muutlik ja sõltuda keskkonnast, kus nukkumine toimub [15].
Lapsuliblika nukk näeb välja nagu leht või paksenenud okas.
Suur-kapsaliblika nukk võib hallikatel ja valgetel pindadel kergesti märkamatuks jääda.
.jpg)
Üldiselt on nukk liikumatu arengujärk, kuid samas leidub põualibliklaste seas ka erandeid. Näiteks Catopsilia pomona nukkudel on kirjeldatud häirimise korral kiiret "jalalöögitaolist" liikumist, mis võib aidata kiskjat eemale peletada.[16]
Talvitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Parasvöötmes talvituvad põualibliklased enamasti noorjärkudes, eriti nuku- või röövikujärgus. Troopilistes ja soojemates piirkondades võib talvitumine või ebasoodsa perioodi üleelamine toimuda ka valmikuna.[17]
Eesti liigid veedavad talve enamasti köidisnukuna, harvem noore rööviku või täiskasvanud liblikana.[18]
Kahjurlus
[muuda | muuda lähteteksti]Kahjurlus avaldub peamiselt lehtede söömises. Nooremad röövikud võivad närida lehepinda, jättes alles õhukese epidermisekihi, vanemad röövikud aga tekitavad lehtedesse suuremaid auke või söövad lehti servadest. Kui röövikuid on palju, võivad taimed muutuda tugevalt auklikuks või osaliselt paljaks. Lehtköögiviljade puhul vähendab selline kahjustus müügikõlblikkust.[19]
Ristõielisi kultuure kasvatatakse sageli suurte pindadena, mis loovad toidutaimedest tihedad ja kergesti leitavad alad. Sellistes tingimustes võivad põualibliklastele sobivad taimed olla väga kontsentreeritud ning see soodustab munemist ja röövikute arengut.[20] Nende edukust seletab ka nende keemiline kohastumine toidutaimedega. Ristõieliste kaitsesüsteem põhineb glükosinolaatidel ja nende laguproduktidel, mis on paljudele taimtoidulistele putukatele mürgised või peletavad. Põualibliklaste röövikutel oskavad neid aineid lagundada nii, et need oleks vähem kahjulikud.[21]
Põualibliklaste tõrjes kasutatakse erinevaid võtteid. Keemiliste insektitsiidide kõrval on tähtis roll bioloogilisel ja integreeritud taimekaitsel. Looduslikud vaenlased, näiteks parasiidid, röövtoidulised putukad ja haigustekitajad, võivad vähendada röövikute arvukust. Samuti kasutatakse põllumajanduses seiret, munade ja röövikute varajast avastamist, katteloore, külvikorda, püüniskultuure ja teisi võtteid, mis aitavad kahjustust vähendada ilma liigse keemilise tõrjeta.[19]
Röövikuid tihti kutsutakse "kapsaussideks".
Eesti liigid
[muuda | muuda lähteteksti]
- Anthocharis cardamines (Linnaeus, 1758) – koiduliblikas
- Aporia crataegi (Linnaeus, 1758) – põualiblikas
- Colias crocea (Geoffroy, 1785) – ruuge-võiliblikas – haruldane sisserändaja
- Colias hyale (Linnaeus, 1758) – niidu-võiliblikas
- Colias palaeno (Linnaeus, 1761) – raba-võiliblikas
- Gonepteryx rhamni (Linnaeus, 1758) – lapsuliblikas
- Leptidea juvernica (Williams, 1946) – niidu-sinepiliblikas
- Leptidea sinapis (Linnaeus, 1758) – harilik sinepiliblikas
- Pieris brassicae (Linnaeus, 1758) – suur-kapsaliblikas
- Pieris napi (Linnaeus, 1758) – naeriliblikas
- Pieris rapae (Linnaeus, 1758) – väike-kapsaliblikas
- Pontia daplidice (Linnaeus, 1758) – harilik reseedaliblikas – haruldane sisserändaja
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Wei, Fanyu; Huang, Wenxiang; Fang, Lin; He, Bo; Zhao, Youjie; Zhang, Yingming; Shu, Zufei; Su, Chengyong; Hao, Jiasheng (26. detsember 2022). "Spatio-Temporal Evolutionary Patterns of the Pieridae Butterflies (Lepidoptera: Papilionoidea) Inferred from Mitogenomic Data". Genes (inglise). 14 (1): 72. DOI:10.3390/genes14010072. ISSN 2073-4425. PMC 9858963. PMID 36672814.
- ↑ International Commission on Zoological Nomenclature; Hemming, Francis (24. jaanuar 1958). "Opinion 500 Validation under the Plenary Powers of the spelling Pieridae for the name of the family-group Taxon having the genus Pieris Schrank, 1801 as its type Genus (class Insecta, order Lepidoptera)". Opinions and declarations rendered by the International Commission on Zoological Nomenclature. 17 (22): 395–422. DOI:10.5962/p.149639. ISSN 3049-5237.
- ↑ "Pieridae Family". www.ento.csiro.au. Vaadatud 26. juunil 2026.
- 1 2 "Family Pieridae – ENT 425 – General Entomology" (Ameerika inglise). Vaadatud 26. juunil 2026.
- ↑ Wijnen, B.; Leertouwer, H.L.; Stavenga, D.G. (detsember 2007). "Colors and pterin pigmentation of pierid butterfly wings". Journal of Insect Physiology (inglise). 53 (12): 1206–1217. DOI:10.1016/j.jinsphys.2007.06.016.
- ↑ Castro-Gerardino, Diana Jimena; Llorente-Bousquets, Jorge (14. november 2017). "Comparative exploration of antennae in Pseudopontia, and antennal clubs of the tribes Leptideini and Dismorphiini (Lepidoptera: Pieridae)". Zootaxa (inglise). 4347 (3): 401–445. DOI:10.11646/zootaxa.4347.3.1. ISSN 1175-5334.
- ↑ Wijnen, B.; Leertouwer, H. L.; Stavenga, D. G. (1. detsember 2007). "Colors and pterin pigmentation of pierid butterfly wings". Journal of Insect Physiology. 53 (12): 1206–1217. DOI:10.1016/j.jinsphys.2007.06.016. ISSN 0022-1910.
- ↑ Wilts, Bodo D.; Pirih, Primož; Stavenga, Doekele G. (1. juuni 2011). "Spectral reflectance properties of iridescent pierid butterfly wings". Journal of Comparative Physiology A (inglise). 197 (6): 693–702. DOI:10.1007/s00359-011-0632-y. ISSN 1432-1351. PMC 3098971. PMID 21344203.
- ↑ Stavenga, D. G.; Stowe, S.; Siebke, K.; Zeil, J.; Arikawa, K. (7. august 2004). "Butterfly wing colours: scale beads make white pierid wings brighter". Proceedings of the Royal Society of London. Series B: Biological Sciences (inglise). 271 (1548): 1577–1584. DOI:10.1098/rspb.2004.2781. ISSN 0962-8452.
- ↑ Giraldo, M.A; Stavenga, D.G (7. jaanuar 2007). "Sexual dichroism and pigment localization in the wing scales of Pieris rapae butterflies". Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences (inglise). 274 (1606): 97–102. DOI:10.1098/rspb.2006.3708. ISSN 0962-8452.
- ↑ Shkurikhin, A. O.; Oslina, T. S. (20. veebruar 2015). "Seasonal variation of the forewing in polyvoltine whites Pieris rapae L. and P. napi L. (Lepidoptera: Pieridae) in the forest-steppe zone of the Southern Urals". Russian Journal of Ecology (inglise). 47 (3): 296–301. DOI:10.1134/S1067413616030115. ISSN 1067-4136.
- 1 2 3 Dias, Fernando Maia Silva; Leviski, Gabriela Lourenço; Casagrande, Mirna Martins; Mielke, Olaf Hermann Hendrik (1. märts 2016). "Dismorphia melia (Godart, [1824]) (Pieridae: Dismorphiinae): External Morphology of the Last Instar and Pupa, with Notes on its Taxonomy, Variation and Distribution". Journal of the Lepidopterists’ Society (inglise). 70 (1): 61–71. DOI:10.18473/lepi.70i1.a7. ISSN 0024-0966.
- ↑ Braby, M. F.; Trueman, J. W. H. (1. september 2006). "Evolution of larval host plant associations and adaptive radiation in pierid butterflies". Journal of Evolutionary Biology (inglise). 19 (5): 1677–1690. DOI:10.1111/j.1420-9101.2006.01109.x. ISSN 1010-061X.
- ↑ Hawes, Timothy C. (3. juuli 2021). "On the articulation of the pierid silk girdle". Oriental Insects. 55 (3): 410–424. DOI:10.1080/00305316.2020.1847212. ISSN 0030-5316.
- ↑ Yumnam, Tarunkishwor; Banerjee, Birupaksha; Kodandaramaiah, Ullasa (10. september 2021). "Pupal colour plasticity in the butterfly Catopsilia pomona (Lepidoptera: Pieridae)". Biological Journal of the Linnean Society (inglise). 134 (2): 331–341. DOI:10.1093/biolinnean/blab087. ISSN 0024-4066.
- ↑ Hawes, Timothy C. (1. märts 2018). "A Kicking Butterfly Chrysalis". Journal of the Lepidopterists' Society (inglise). 72 (1): 27–34. DOI:10.18473/lepi.72i1.a3. ISSN 0024-0966.
- ↑ "Family Pieridae (Whites and Sulphurs) | Butterflies and Moths of North America". www.butterfliesandmoths.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 14. veebruar 2026. Vaadatud 26. juunil 2026.
- ↑ Viidalepp, J.; Remm, H. Eesti liblikate määraja. Lk 202.
- 1 2 Ullah Lone*, Inayat; Kumari, Anita; Ahmad Khan, Sajad (25. september 2023). "Impact of Various Brassica species on The Developmental Response of Pieris brassicae (Linnaeus) (Lepidoptera: Pieridae), Its Extent of Damage, And Report of Its Biocontrol Agent In District Rajouri of Pir Panjal Region of Himalaya". Current Agriculture Research Journal (inglise). 11 (2): 667–679. DOI:10.12944/CARJ.11.2.28.
- ↑ Chew, Frances S. (1995). "FROM WEEDS TO CROPS: CHANGING HABITATS OF PIERID BUTTERFLIES (LEPIDOPTERA: PIERIDAE)" (PDF). Journal of the Lepidopterists' Society. 49 (4): 285-303.
- ↑ Wheat, Christopher W.; Vogel, Heiko; Wittstock, Ute; Braby, Michael F.; Underwood, Dessie; Mitchell-Olds, Thomas (18. detsember 2007). "The genetic basis of a plant–insect coevolutionary key innovation". Proceedings of the National Academy of Sciences. 104 (51): 20427–20431. DOI:10.1073/pnas.0706229104. PMC 2154447. PMID 18077380.
