Tartu kreis

Tartu kreis
saksa keel Der Dörptsche Kreis
vene keel Дерптский уезд (1780–1893) Юрьевский уезд (1893–1917)
Pindala: 6276,7 km²
Elanikke: 190 317 (1897)
Rahvastikutihedus: 30,3 in/km²
kreisilinn: Tartu

Riia kubermangu, Tartu kreis. Eesti- ja Liivimaa kaardil, aastast 1745.
Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины

Tartu kreis (saksa keeles Der Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917. 1893. aastal muudeti kreisi venekeelne ametlik nimi Dorpati kreisist Jurjevi kreisiks.

Kreis piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Rakvere kreisiga, idas Peipsi järve ja Pihkva kubermanguga, lõunas Riia asehaldurkonna Liivimaa kubermangu Võru kreisi ja Valga kreisiga ning läänes Pärnu kreisiga.

Keskajal kuulusid Tartumaa alad Liivimaa ordule ja Tartu piiskopkonda, varauusajal Poola valitsusajal Rzeczpospolita Liivimaa hertsogkonna Tartu vojevoodkonda, Rootsi valitsusajal Rootsi Liivimaa Tartu kreisi. Põhjasõja tulemusena läks Tartumaa koos ülejäänud Eesti aladega Venemaa keisririigi koosseisu. Tartumaast moodustati Tartu kreis, mis kuulus aastatel 1704–1713 Peterburi kubermangu Narva provintsi; Tartu kreis, mis kuulus aastatel 1713–1722 Eestimaa kubermangu; 1722. aastast liideti uuesti Tartumaa Riia kubermangu. Aastail 1714–1722 oli maakonnal oma maapäev ja maamarssal. Tartumaa ala oli 1783–1796 omaette kreis, 1796–1888 Tartu-Võru kaksikkihelkond ja seejärel taas iseseisev Tartu kreis.

Aastatel 1780–1783 kuulus Tartumaa Riia kubermangu, 1783–1796 Riia asehaldurkonda, 1796–1917 Liivimaa kubermangu. 1780. aastatel loodi selle lõunapoolsetest aladest Võru kreis.

Territoorium Riia kubermangus

 Pikemalt artiklis Riia kubermang, 1713–1783

• Tartu linn

Tartu kreisi kihelkonnad (25)

• Antsla kihelkond (Kirchspiel Anzen, Kirchspiel Urbs),
• Hargla kihelkond (Kirchspiel Harjel).
• Kanepi kihelkond (Kirchspiel Kannapäh),
• Kambja kihelkond (Kirchspiel Kamby),
• Karula kihelkond (Kirchspiel Karolen),
• Kodavere kihelkond (Kirchspiel Kotfer, Koddafer),
• Kolga-Jaani kihelkond (Kirchspiel St. Johannis), kuni 1773. aastani
• Kursi kihelkond (Kirchspiel Talkhof),
• Laiuse kihelkond (Kirchspiel Laius),
• Lohusuu kihelkond (Kirchspiel Lohusu),
• Maarja-Magdaleena kihelkond (Kirchspiel Marien-Magdalenen),
• Nõo kihelkond (Kirchspiel Nüggen),
• Otepää kihelkond (Kirchspiel Odempä),
• Palamuse kihelkond (Kirchspiel Bartholomäi),
• Pilistvere kihelkond (Kirchspiel Pillistfer), kuni 1773. aastani
• Puhja kihelkond (Kirchspiel Kawelecht),
• Põlva kihelkond (Kirchspiel Pölwe),
• Põltsamaa kihelkond (Kirchspiel Oberpahlen), kuni 1773. aastani
• Rannu kihelkond (Kirchspiel Randen),
• Rõngu kihelkond (Kirchspiel Ringen),
• Rõuge kihelkond (Kirchspiel Rauge),
• Räpina kihelkond (Kirchspiel Rappin),
• Sangaste kihelkond (Kirchspiel Sagniß, Kirchspiel Theal),
• Tartu kihelkond (Kirchspiel Dorpt, Kirchspiel St. Johannis),
• Torma kihelkond (Kirchspiel Torma),
• Vastseliina kihelkond (Kirchspiel Neuhausen),
• Võnnu kihelkond (Kirchspiel Wendau),
• Äksi kihelkond (Kirchspiel Ecks),

Territoorium Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus

Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart (1783)

 Pikemalt artiklis Riia asehaldurkond, 1783–1796 Liivimaa kubermang, 1796–1917

Tartu kreisi kreisilinn oli Tartu, kreisi kuulusid veel 16 kihelkonda:

• Kambja kihelkond (Kirchspiel Kamby),
• Kodavere kihelkond (Kirchspiel Kotfer),
• Kursi kihelkond (Kirchspiel Talkhof),
• Laiuse kihelkond (Kirchspiel Lais),
• Maarja-Magdaleena kihelkond (Kirchspiel Marien-Magdalenen),
• Nõo kihelkond (Kirchspiel Nüggen),
• Otepää kihelkond (Kirchspiel Odempäh),
• Palamuse kihelkond (Kirchspiel Bartholomäi),
• Puhja kihelkond (Kirchspiel Kawelecht),
• Rannu kihelkond (Kirchspiel Randen),
• Rõngu kihelkond (Kirchspiel Ringen),
• Sangaste kihelkond (Kirchspiel Theal-Fölk, Sagnitz),
• Tartu kihelkond (Kirchspiel Dorpat),
• Torma kihelkond (Kirchspiel Torma),
• Võnnu kihelkond (Kirchspiel Wenden),
• Äksi kihelkond (Kirchspiel Ecks).

Tartu kreisi alad Friedrich Theodor Schuberti Liivimaa kubermangu topograafilisel sõjalisel kaardil, 19. sajandi teine pool

Tartu kreisi alad Schuberti kaardil

Tartu kreisi alad Schuberti kaardil

Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 1780. aastatel loodi Riia asehaldurkonna Tartu kreisi lõunapoolsetest aladest Võru kreis, 1796–1888 eksisteeris Tartu-Võru kaksikkihelkond.

19. sajandi keskel oli Tartu kreisis ja 20. sajandi alguses Jurjevi kreisis Tartumaal kihelkonnad::

• Tartu-Maarja kihelkond,
• Torma-Lohusuu kihelkond,
• Laiuse kihelkond,
• Palamuse kihelkond,
• Kursi kihelkond,
• Maarja-Magdaleena kihelkond,
• Äksi kihelkond,
• Kodavere kihelkond,
• Kambja kihelkond,
• Võnnu kihelkond,
• Nõo kihelkond,
• Puhja kihelkond,
• Rannu kihelkond,
• Rõngu kihelkond,
• Otepää kihelkond,
• Sangaste-Laatre kihelkond.

Sillakohtupiirkonnad

Tartu ja Võru kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks (Dorpater Ordnungsgericht, Werrosches Ordnungsgericht):

1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Laiuse, Maarja-Magdaleena, Kodavere, Palamuse, Torma kihelkond
2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Kursi, Äksi, Tartu, Nõo kihelkond
3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste kihelkond
4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Võnnu, Kambja, Otepää kihelkond
5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Räpina, Põlva, Kanepi kihelkond
6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vastseliina, Rõuge kihelkond
7. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Hargla, Karula, Urvaste kihelkond.

Tartu (Jurjevi) kreisi politseivalitsus

Politseilised sillakohtud kaotati 1888. aasta 9. juuni „Läänemere-kubermangude politsei ümberkorraldamise” seaduse alusel, politseilised haldusülesanded anti üle Liivimaa kubermangu kreiside politseivalitsustele. Tartu kreisi Tartu kreisi politseivalitsuse I jaoskonda kuulusid kihelkonnad: Tartu, Äksi, Nõo, Maarja-Magdalena, Võnnu ja Kursi. Kreischefi vanema abilise elukoht oli Tartu linnas; II. jaoskond: Kodavere, Torma-Lohhuse ja Palamuse. Kreisichefi noorema abilise elukoht oli Tschorna; III. jaoskond: Odenpää, Kambja, Puhja, Rannu, Rõngu ja Sangaste. Kreisichefi noorema abilise elukoht oli Arula mõisas. 1902. aastal teostati uus jaotus politseikordnikkude jaoskondadesse kreisi valdade alusel.

Vaata ka

• Tartu kreisiarst
• Riia asehaldurkond
• Tartumaa, Tartu maakond

Kirjandus

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 218–222.
• Lieflandischer Adress und Post Kalender 1784, Mitau 1784, Der dörptsche Creitz, seite 117-128
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner.
• Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Riga: 1840, s. 60 usw, Güter s. 152
• Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 60–65.
• Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 31.