Lehtse
 |
See artikkel räägib alevikust; perekonnanime kohta vaata artiklit Lehtse (perekonnanimi) |
| Lehtse | |
|---|---|
 Uus tänav Lehtses | |
Pindala: 1,2 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 346 (1.01.2019)[2]
| |
|
| |
|
EHAK-i kood: 4217[3] | |
| Koordinaadid: 59° 15′ N, 25° 50′ E | |
  | |
 |
Lehtse on alevik Lääne-Virumaal Tapa vallas, kuni 2005. aastani Järvamaa Lehtse valla keskus.
Alevikus asub Tapa Valla Kooli Lehtse õppekoht, Tapa Vallaraamatukogu haruüksus Lehtse raamatukogu, Tapa Valla Kultuurikeskuse Lehtse kultuurimaja, Tapa Perearstikeskuse tervishoiupunkt, Lehtse raudteepeatus ja kauplusteketi Meie toidukauplus.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Lehtse alevik on tekkinud samanimelise raudteepeatuse ümber Lehtse mõisa maadele, mille järgi on mõlemad saanud ka nime (saksa keeles Lechts). Mõis asub alevikust umbes 2,5 km kaugusel.
Aastal 1878 jagas maamõõtja Otto Alexander Breyer Lehtse mõisnik Friedrich Alexander Georg von Hoyningen-Huene tellimusel raudteeäärse Ewardi talukoha 94 krundiks.[4] Mõõtmistulemusena koostati Lehtse kavandatava asula kontseptsioonikaart, mis hõlmas tookord vaid raudteest lõunasse jäävat ala.[5]
Aleviku tänavavõrgu, mis suures osas praegugi kehtiv, on tervikuna planeerinud aastail 1925–1928 Põllutööministeeriumi vannutatud maamõõtja Bernhard Sarapuu ja seejärel 1931–1932 maamõõtja Artur Aleksander Juks.[6][7] Mõlemad planeeringud hõlmasid ka aleviku põhjapoolset piirkonda, kuid ei sisaldanud tänavanimesid. Aleviku tänavatele hakati nimesid panema alles 1959. aastal.[8] 1960. aastail lisandus algsetele planeeringutele Uue tänava ja 1980. aastail Keskuse tänava väljaehitamine.
Alevi lähedal Kurge mõisas tegutses piiritusvabrik, mis käivitati 1870. aastal ning lõpetas tegevuse tootmiskoondise Liviko koosseisus 1979. aastal.[9]
Lehtse kandis on kolm turbaraba: Läste (turbakihi paksus 3,4 m), Rebase (3,2 m) ja Pruuna (6,0 m). Esimene turba tarvitajate ühisus, mis oli ühtlasi esimene kogu Põhja-Eestis, loodi 1909. aastal.[10] Turbatööstused on oluliselt mõjutanud Lehtse aleviku arengut.
1936. aastal asutati riiklik aktsiaselts Eesti Turbatööstused Lehtse Turbatööstus, mis ehitati välja soosaarel, mis hiljem sai nimeks Rabasaare. Turbatööstust teenindas läbi Lehtse kitsarööpmeline (750 mm rööpmelaiusega) tööstusraudtee raudteeliin. Kogu toodang veeti vagonettidega Lehtse raudteepeatusse, kus see raudteele ümber laaditi või jaama lähedal ladustati.[11] 1978. aastal lõpetati sellel raudteel rongiliiklus.[10] Turbatööstuse töötajaile rajati 1960ndail aastail elamurajoon, mida läbiv tänav sai nimeks Uus tänav.
1980ndate aastate esimesel poolel kolis Lehtse kolhoosi keskus Rägavere külast Lehtse alevikku ning ehitati välja kortermajade piirkond koos spordihoone, postkontori ja kolhoosi kontoriga[12]. Kogu piirkond nimetati Keskuse tänavaks.
Lehtsega seotud inimesed
[muuda | muuda lähteteksti]Lehtsest on pärit laulja Elina Born, klaasikunstnik Silvia Raudvee, vabadussõjalane Artur Sirk, loodusuurija Friedrich Alexander Georg von Hoyningen-Huene, luuletaja Linda Ruud, muusikapedagoog Ulvi Tamm, fotograaf Rene Viljat, dirigent ja muusikapedagoog Tiiu Tikkerber, looduskaitse- ja omavalitsustegelane Teet Koitjärv, ajakirjanik Robert Rool ja sõjaväelane Boris Parm. Lehtses elas elu lõpuni geograaf Jakob Kents.
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]
Lehtse alevik, Õuna tänav (põhjapoolne aleviosa) 12.04.2026. Vasakul geograaf Jakob Kentsa elumaja.
Lehtse alevik, Turba tänav (põhjapoolne aleviosa) 18.04.2026
Lehtse raudteejaama vana hoone (1897)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa- ja Ruumiamet. Vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet. Vaadatud 9.06.2019.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator. Vaadatud 9.06.2014.
- ↑ "Wõru Teataja 31 august 1916 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 19. aprillil 2026.
- ↑ "EAA.854.4.175". www.ra.ee. Vaadatud 19. aprillil 2026.
- ↑ "Kaardid - Kartograafilise dokumendi andmed ERA.T-3.14.2054 leht 1". www.ra.ee. Vaadatud 19. aprillil 2026.
- ↑ "Kaardid - Kartograafilise dokumendi andmed ERA.T-3.14.2065 leht 1". www.ra.ee. Vaadatud 19. aprillil 2026.
- ↑ "Endise Lehtse valla külad". Tapa Muuseum (Ameerika inglise). Vaadatud 19. aprillil 2026.
- ↑ "Lehtse raamatukogust võib leida rariteetse raamatu". Virumaa Teataja. 20. veebruar 2016. Vaadatud 19. aprillil 2026.
- 1 2 "Rabasaare: küla, mis sündis ja hääbus koos Lehtse turbatööstusega". Bioneer. 27. detsember 2012. Vaadatud 18. aprillil 2026.
- ↑ "Rabasaare". Tapa Muuseum. Vaadatud 18. aprillil 2026.
- ↑ "Arhiiv | ERR". Arhiiv | ERR. Vaadatud 18. aprillil 2026.
